Jah, lumikellukesi juba on.
Eile otsisin Vabaka äärest lillemutikesi, kelle käest oleksin suurima heameelega ostnud kimbu kevadekuulutajaid. Pakuti küll euroopa tulpe ja nartsisse, aga mitte kohalikke ehedaid lumikellukesi. See-eest aga toob iga päevaga vähenev lumekate meie omas aias välja uusi avastusrõõme. Täna leidsime kolmest kohast maja seina äärest lumikellukesi ja märtsikellukesi. Missugune elevus sellest hinge sai! No mis kevad see siis oleks ilma esimeste õitsejateta. Kusjuures, lumikellukesed on mingid müstilised lilled, nad olid ajanud oma õienupud välja juba lume all. Üks väike roheline leht paistis lumekooriku serva alt välja ning arheoloogilistele kaevetöödele asudes leidsime sealt neid terve pesakonna ja aitasime päikesele lähemale.
3. aprill – lumikellukeste õitsemine
Kevad tuleb, enam pole pääsu.
Ly
